Uudised

Kuidas mõjub taimetoitlus luutihedusele, millist mõju avaldab kohvi tarbimine, kui hästi on täiskasvanud kõrgvererõhktõve patsiendid teadlikud oma haigusest, millised vahendid on võimalikud patsientide uuringutel ja kuidas neid täpselt ning ohutult kasutada – just nendel rakendusuuringutel põhinevatel ja paljudel teistel teemadel räägitakse teaduskonverentsil “Terve kehas terve teadmine”, mis toimub 21. novembril Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis.

Konverentsi ettekandeid kuulama ja töötubadest osa võtma on oodatud kõrgkoolide õppejõud ja teadustöötajad,

Haigekassa nõukogu

13.08.2014

Pöördumine seoses tervishoiuala üleriigilise kollektiivlepingu läbirääkimistega.

Kollektiivleping on väga oluline tervishoiutöötajatele kindlustunde andmiseks ja nende Eestis töötamise motiveerimiseks, et tagada patsientidele kvaliteetne ja kättesaadav arstiabi. Töötasu, koormust ja koolitustingimusi reguleeriva kokkuleppe sõlmimise eelduseks on vajalikud muudatused riigi ja haigekassa eelarves.

Läbirääkimised algasid 28. mail tervishoiutöötajate liitude ettepanekuid sisaldava lepinguprojekti alusel.

Haigekassa finantsprognoosi järsu halvenemise tõttu tervishoiutöötajate kollektiivlepingu läbirääkimistel kokkuleppele ei jõutud. Haigekassa nõukogus vähendati ravikindlustusmaksu planeeritavat laekumist ja otsustati kahel järgmisel aastal haigekassa jaotamata kasumit arstiabiks mitte kasutada. Kõige suurem kokkuhoid tabab eriarstiabi. Esialgset eelarvet kärbiti 24 miljoni euro võrra ja piltlikult öeldes jääb patsientidel saamata eriarstiabi mahus, mis võrdub näiteks Pärnu või Ida-Viru keskhaigla terve aasta tööga.

„Eesti on tervishoiukuludelt SKP-st Euroopas eelviimane ja praeguste poliitiliste otsustega läheb ilmselt ka Rumeenia meist mööda,“ ütles arstide liidu president Andres Kork.

Lugupeetud kolleegid!

Eesti Arstide Liit tegi 19.05.14 koos Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu ja Eesti Õdede Liiduga tööandjatele ja riigi esindajatele ettepaneku alustada uusi läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks aastateks 2015-2016. 28.05.14 toimus esimene läbirääkimiste voor.

KL tingimused arutati läbi ETK juhatuses. Soovime tõsta töötasu alammäära ja kehtestada ühtsed lisatasud ületundide, öötöö ja nädalavahetuse töö eest, lisapuhkuse, töökoormuse standardid ja täienduskoolituse tingimused.

15.-16. september 2014, Tallinn

Eile ja täna on Eestis EAKLi kutsel visiidil rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO eksperdid, kes on kutsutud jälgima Eestis kollektiivsete töösuhete eelnõu menetslusprotsesse. Tallinnas on ILO ühinemisvabaduse büroo juhataja Karen Curtis ja Helsingi Ülikooli eraõiguse professor Niklas Bruun. Lisaks kohtumisele keskliidus on ekspertidel kokkusaamised ka sotsiaal- ja justiitsministeeriumi esindajatega. Homme on nad Tööandjate Keskliidus ja Riigikogus.

Esmaspäeval 15.09.2014 tervishoiutöötajate kollektiivlepingu läbirääkimistel kokkuleppele ei jõutud. Tööandjad lähtuvad oma ettepanekutes haigekassa eelarve projektist. Kõik töötajate tehtud ettepanekud ületundide, öösiti ja puhkepäevadel tehtava töö tasustamise parandamiseks lükati rahapuuduse tõttu tagasi. Kahe aasta eest sõlmitud koormuste vähendamise kokkulepe pole seni realiseerunud ja pakutud töötasu, kus näiteks õdede palk oleks pärast „suurt tõusu“ 74% Eesti keskmisest palgast, on selgelt ebapiisav, et tagada raviasutustes vajalik personal.

09.09.2014 toimus foorum “Kuldaväärt abi” Tallinnas PERHis

Foorumil osalesid üle vabariigi tervishoiutöötajad.

Foorumi avas EÕL president Ester Öpik ning lühikeste sõnavõttudega esinesid kutsutud külalised:

• Helmen Kütt – Sotsiaalkaitseminister
• Urmas Kruuse – Tervise-tööminister
• Heljo Pikhof – Riigikogu sotsiaalkomisjoni esinaine
• Tanel Ross – Haigekassa juhatuse esimees
• Tõnis Allik –

Riiklik Lepitaja
Gonsiori 20
15027 Tallinn

Tervishoiuala töötajate ja tööandjate liidud pöörduvad riikliku lepitaja poole üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimisel tekkinud kollektiivse töötüli lahendamiseks.

Töötüli pooled on töötajaid esindavad ametiühingud: Eesti Arstide Liit (EAL), Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit (ETK), Eesti Õdede Liit (EÕL) ja tööandjaid esindavad liidud: Eesti Haiglate Liit (EHL),

Head liikmed!

Kohtume neil nädalatel kõigi parlamendierakondade ja ka mõnede parlamendiväliste erakondadega ja tutvustame neile omi ettepanekuid, mis võiksid sattuda valimisprogrammidesse ja hiljem ka uude koalitsioonileppesse. Kohtutud on eelmisl nädalal Keskerakonnaga, täna kohtume sotsiaaldemokraatide juhtkonnaga, ees seisavad Reformierakond (mõned mõjukad kontaktid on juba ka olnud) ja IRL.

Ettepanekud kattuvad nendega, mille EAKL volikogu seadis meile eesmärkideks tänavu märtsis.

Tulenevalt töölepingu seaduse § 53 ja pühade ja tähtpäevade seadusest lühendab tööandja uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra.

Isikutel, kes töötavad esmaspäevast reedeni lühendatakse 2015. aastal alljärgnevaid tööpäevi 3 tunni võrra:

• 23. veebruar 2015 (esmaspäev) – Eesti Vabariigi aastapäevale eelnev tööpäev

• 22. juuni 2015 (esmaspäev) –

16.10. 2014 Kuldaväärt abi raamides toimus Tallinna usaldusisikutele koolitus „Mainekujundus meditsiinis“

Koolituse eesmärk: saada teadmisi isiku ja organisatsiooni maine kujunemisest; kuidas üksikisik ise või organisatsioonina tervikuna oma kuvandit kujundab.

Koolitaja: Aune Past

24. oktoobril toimus Pärnus Eesti Perinatoloogia Seltsi aastakonverents, kus tutvustasime oma organisatsiooni.

Rõõm oli kohtuda ka meie organisatsiooni liikmetega ning tõdeda, et ETK vastu oli huvi ka teistel konverentsi külastajatel.

Iivi Luik
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Riikliku lepitaja ettepanek 3-7/3 16.10.2014

Eesti Haiglate Liit
Eesti Arstide Liit
Eesti Kiirabi Liit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Käesolev kollektiivleping (edaspidi nimetatud Leping) on sõlmitud vabatahtliku kokkuleppe ja vastastikuse usalduse alusel Eesti Haiglate Liidu ja Eesti Kiirabi Liidu kui tööandjate ning Eesti Arstide Liidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu kui töötajate esindajate (edaspidi nimetatud Pooled) vahel,

Teatame, et 18.11.2014.a. toimus Ida-Viru keskhaiglas (IVKH) üldkoosolek, kus valiti 18.11.2014 -18.11.2018. a. perioodiks peausaldusisikuks Galina Vorobjova ja usaldusisikuteks Olga Prants ja Eveli Petrovits.

Kontaktid on lisatud ka üldnimekirja!

19.12.2014 allkirjastasid kõik osapooled kuni 31.12.2016 kehtiva kollektiivlepingu.

Eesti Haiglate Liit
Eesti Arstide Liit
Eesti Kiirabi Liit
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Käesolev kollektiivleping (edaspidi nimetatud Leping) on sõlmitud vabatahtliku kokkuleppe ja vastastikuse usalduse alusel Eesti Haiglate Liidu ja Eesti Kiirabi Liidu kui tööandjate ning Eesti Arstide Liidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu kui töötajate esindajate (edaspidi nimetatud Pooled) vahel,

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit teatab, et 23.01.2015. a kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse mittetulundusühingu Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, registrikood 80017836, aadress Pärnu mnt 41a, Tallinn, (ÜHENDAV ÜHING) ja mittetulundusühingu Maarjamõisa Haigla Ametiühing, registrikood 80093808, aadress Puusepa 8, Tartu linn, (ÜHENDATAV ÜHING) ühinemine. Ühinenud ühingute võlausaldajatel on võimalus esitada nõuded tagatise saamiseks kuue (6) kuu jooksul arvates käesoleva teate avaldamisest ÜHENDAVALE ÜHINGULE (Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit).

ETK suvekool toimub 11.-12. juulil 2015.a. Alajõel , Peipsi ääres, hotellis „Suvi“.

Omaosalustasu liikmele 26 eurot, mis peab laekuma organisatsiooni arveldus arvele hiljemalt 10.06.2015.a.

Osavõtjate nimekirjad esitada 10.06.2015.

Tulenevalt kehtivast turismi seadusest peab nimekiri sisaldama järgmised osavõtja andmed: nimi, isikukood, ID kaardi või passi number, elukoht.

Täpsemat infot küsi oma usaldusisikult!

20.mail, allkirjastati SA Tartu Kiirabi ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu vahel kollektiivleping.

Oma allkirjad andsid SA Tartu Kiirabi juhatuse esimees Ago Kõrgvee ja ETK Tartu Kiirabi usaldusisik Karin Herman.

10. juunil tähistati Nelijärvel EAKL-i usaldusisikupäeva. Avasõnad ütles ja jagas tunnustust usaldusisikutele EAKL-i esimees Peep Peterson.

Külalisena esines EAKL-i esimene juht Siim Kallas. Kutseliidu liikmetest pälvisid tunnustuse:

• Kärolin Kauge Ida-Tallinna Keskhaiglast
• Evelin Petrovits Ida-Viru Keskhaiglast
• Helle Pärnamaa Tartu Ülikooli Kliinikumist

Soovime kõigile usaldusisikutele jõudu, jaksu ja kirge oma töödes ning tegemistes!

11.-12.07.2015 toimus meie 12-nes suvekool Peipsi järve kaldal puhkekeskuses “SUVI”

Mälestused ja vahvad elamused kestavad kindlasti juulini 2016 ning andke ka usaldusisikutele teada endapoolset tagasisidet.

Meenutagu see värvikas ühiselt päevajuhiga kokku pandud pöördumine suvekooli avamiselt Teile, et üheskoos on meil lõbus, hea ja turvaline:

Lugupeetud ilusad suvepäevalised, targad sõbrad ja osavad tuttavad!

• Matk toimub 10.10.2015
• Väljasõit kell 09.30 Vene kultuurikeskuse kõrvalt
• Tagasi Tallinnas (orienteeruvalt) kella 16.30 paiku.
• Matka algus Metsanurme külakeskusest kell 11.00 koos matkajuhiga. Läbime 8,5 km, ca 3 tundi.

• Metsanurme – Üksnurme mõis, metsarada Keila jõe käänulistel kallastel
• Puhkekoht (karaski ja teepaus) Aasu heinamaa ja kõrtsi asukoht;

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool tähistab oma 75. aastapäeva 16.10.2015 mille raames toimuvad õppehoones pidulikud avamised ning kõrgkooli ajalooraamatu presentatsioon. Alates kella 10.00 toimuvad õppetoolide ümarlauad, samaaegselt on võimalik tutvuda kõrgkooli õppe- ja töökeskkonnaga.

Alates 13.00 ootame kõiki kõrgkooli töötajaid, õppureid ja vilistlasi simulatsioonikeskuse, farmaatsia õppekeskkonnad, ergonoomiliste vahenditega klassi ning raamatukogu kunstiteoste avamisele ja ajalooraamatu presentatsioonile. Järgneb pidulik koosviibimine kõrgkooli aulas.

Elukaare perioodid on kõigil inimestel ühesugused, igal perioodil on oma eripära ja põhiprobleemid.

Lisaks on igal perioodil arenguülesanded ja iga inimene läbib neid just temale omasel individuaalsel viisil, vanusepiirid võivad väga erineda.

Elukaare alguses oleme hooldatavad, hiljem ise hooldajad oma lastele ja sageli ka teistele lähedastele. Elukaare lõpus oleme sageli taaskord hooldatavad.

Kuidas tulla nendes erinevates rollides toime,

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit allkirjastasid kolmapäeval, 28. oktoobril töötasu alammäärade kokkuleppe aastateks 2016 ja 2017.

Töötasu alammäära tõus toob kaasa mitmete toetuste ja hüvitiste kasvu 19.10.2015

Kokkuleppega kehtestati tuleva aasta tunnitasu alammääraks 2,54 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot ning alates 2017. aastast vastavalt 2,78 eurot tunnis ja 470 eurot kuus.

6.11 kuni 7.11 2015. a. toimus õppereis Sankt-Peterburi Mariinskaja haiglasse.

• IVKH õendusejuhid
• SA Narva Haigla vanemõed
• SA Narva Haigla ülemõde
• SA Narva Haigla MTÜ Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu juhatuse liikmed.

Õppereisi toetas MTÜ Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit.

Rahvusvahelised töösuhted ja koostöö arendamine, tutvustamine haiglaga üldiselt ning taastusravi -ja sisehaiguste osakondadega.

1.detsembril 2015.a külastas meid Soome Hooldajate Liit SUPER (ametiühing) edaspidisekoostöö eesmärgil. Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidust võtsid külalisi vastu Iivi Luik ja Kärolin Kauge. Jagasime tervishoiu valdkonda puudutavaid kogemusi ja arutlesime kitsaskohtade üle.

Kärolin tutvustas Ida-Tallinna Keskhaigla Taastusravikliinikut, kus näitas Soome kolleegidele uut ja innovatiivset Amputatsioonijärgse Taastusravi Keskust.

• Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
• Maksuvaba tulu on 170 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
• Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 225 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad).
• Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).

Töötan täistööajaga, aga tööandja pakub mulle nn poolt kohta. Kas ma pean pakkumise vastu võtma või millised on minu võimalused?

Kui tööandja pakub Teile tööaja vähendamist ehk osalise tööajaga töötamist, tuleb tähelepanu pöörata sellele, et töölepingu tingimuste muutmised toimuvad vaid poolte kokkuleppel (töölepingu seadus,

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit on mures valitsuse plaanitavate koondamiste pärast, mis näeb ette regionaalhaiglate tugipersonali vähendamise umbes 10 protsendi võrra.

Tervishoiutöötajate kutseliidu presidendi Iivi Luige sõnul ei toimu haiglates personaliressursi raiskamist juba ammu ning kõik haiglates töötavad inimesed on väga vajalikud.

„Tugipersonal on ainus võimalus väheselgi määral leevendada tänast tervishoiutöötajate põuda. Lisaks peame arvestama asjaoluga, et meie elanikkond vananeb ja nõudlus tervishoiuteenuste järele aina kasvab,“ nentis ETK president Iivi Luik.

• Töönädalate arv aastas: 51,00
• Tööpäevade keskmine arv kuus: 21,25
• Töötundide keskmine arv nädalas: 39,82
• Töötundide keskmine arv kuus: 169,25

* Tulenevalt töölepingu seaduse § 53 ja pühade ja tähtpäevade seadusest lühendab tööandja uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra.

Isikutel, kes töötavad esmaspäevast reedeni,

• Viljandi haigla radioloogiaõde esitas avalduse Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 21.01 2015.aastal soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks.
  Tööandja poolt olid vajalikud dokumendid korrektselt täidetud.
• 23.02.2015.a jättis SKA oma otsusega avalduse rahuldamata.
  Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu lepinguline vandeadvokaat esitas SKAle vaide selle otsuse kohta, nõudes SKA 23.02.2015.a otsuse tühistamist ja avalduse rahuldamist.
• 27.05.2015.a jättis SKA vaide rahuldamata. Meie esindaja ei nõustunud nende põhjendustega mis oli otsuses.

Algavate läbirääkimiste võtmeküsimus on koormusstandardid, sest praegu on töötajate nappuse tõttu patsientide arv ühe õe või arsti kohta nii suur, et olukorraga ei ole rahul patsiendid ega tervishoiutöötajad.

Arstide liit, tervishoiutöötajate kutseliit ja õdede liit alustavad täna tööandjate organisatsioonidega läbirääkimisi üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimiseks aastateks 2017–2018. Tööandjaid esindavad haiglate liit, kiirabi liit ja perearstide selts ning tervishoiu korralduse ja rahastamise eest vastutajatena osalevad sotsiaalministeerium ja haigekassa.

Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Õdede Liit tegid 30.detsembril 2015 tööandjatele, tervise-ja tööministrile ja haigekassale ettepaneku alustada läbirääkimisi üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimiseks aastateks 2017-2018.

Hr Jevgeni Ossinovski
Tervise -ja tööminister

Hr Tanel Ross
Eesti Haigekassa

Dr Urmas Sule
Eesti Haiglate Liit

Dr Diana Ingerainen
Eesti Perearstide Selts

Dr Ago Kõrgvee
Eesti Kiirabi Liit

18. ja 19. märtsil toimus Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu kevadine volikogu Narva-Jõesuu sanatooriumi konverentsisaali.

18. märtsil toimus volikogu liikmetel koolitus „ Motivatsioon ja motivaatorid“, koolitaja Nele Randver TÜ Narva Kolledž ning 19.märtsil volikogu.

1. Ülevaade tegevusest
2. Muudatused volikogu koosseisus
3. Uue juhatuse liikme kinnitamine
4. 2015.a eelarve täitmine
5. 2016.a eelarve
6.

Tervishoiutöötajate kollektiivlepingu läbirääkimised lõppesid tööandjatega kokkuleppele jõudmata ja töötajate liidud pöörduvad töötüli lahendamiseks riikliku lepitaja poole.

Tervishoiutöötajad tunnustavad tööandjaid, kuna jõuti ühisele seisukohale liikuda tervishoius arstide, õdede ja hooldajate optimaalsete palgasuhete suunas ning arvestada töötasu süsteemi loomisel ka teiste riikide praktikat. Samad põhimõtted peaksid kehtima ka haiglajuhtide palkade määramisel. Näiteks Soomes on haiglajuhtide palgad eriarsti palgast keskmiselt 1,3 korda kõrgemad,

Arstidele väljapakutud palgatõusu kõrval vajavad suuremat järeleaitamist ka õdede ja hooldajate palgad, ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski täna riikliku lepitaja juures toimunud kohtumisel tervishoiutöötajate ja nende tööandjate esindajatega.

Ministri sõnul on riigi jaoks esikohal patsiendi huvid, mis tähendab arstiabi kättesaadavust ja lühemaid ravijärjekordi. „Ravikindlustusraha jagamine tähendab valikuid. Arstide liidu ettepaneku kohane palgatõus saab järgmistel aasatel tulla vaid ravijärjekordade pikenemise hinnaga ning see ei ole minu hinnangul aktsepteeritav,“ lausus Ossinovski.

Suur tänu teile eilse “pehme” aktsiooni õnnestumise eest! Te olite vahvad, ‪#padjagatööle fotod vallutasid kogu meedia ning meie aktsioon on jõudnud ka välismeediasse!

On hea tunne teada, et oleme nii ühtsed ja üheskoos suudame tempokalt astuda helgema tuleviku suunas!

Sügav kummardus rahumeelse aktsiooni algatajatele ja organiseerijatele dr Kuido Nõmm’le ja dr Jaan Sütt’le!

Maikuus 2016. aastal käisid Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu (ETK) Ida-Tallinna keskhaigla osakond ja ETK juhatus õppereisil Minskis. Külastati Minski linna II kliinilist haiglat, kohtuti sealse juhtkonna ja Minski Tervishoiutöötajate Ametiühingu komitee esindusega.

Suur tänu kõigile osalejatele ja kohtumiseni järgmise aasta õppereisil.

Kärolin Kauge
peausaldusisik

Hindame kõrgelt ja toetame Eesti tervishoiutöötajate aktsioone kollektiivlepinguliste töösuhete arendamiseks, töökeskkonna õiguslike aluste järgimiseks, töökoormuse normaliseerimiseks ning valdkonnas kõigi töötajate õiglase, motiveeriva ja konkurentsivõimelise töötasu eest seismiseks.

Väärtustame tervist ja tervise eest hoolekandjaid. Neid, kelle kätesse usaldame oma elu siis kui oma jõud enam ei aita.

Nii väärtustame kogu ühiskonda.

Avaldame lootust, et kõik osapooled,

10.08.2016 käisid Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu Ida-Tallinna keskhaigla osakonnast vanemad koos lastega õppereisil Pärnu-Jaagupis kõrsikuvabrikus. Tutvuti tööde ja tegemistega ning sõtkuti tainast ja maitsti kõrsikuid, nii šokolaadiga kui ka ilma.

Lapsed jäid väga rahule:)

Suur tänu usaldusisikutele!

Patsientidele vajaliku arstiabi tagamiseks ei tohi tervishoiu rahastamise parandamise otsustamist enam edasi lükata.

Eesti tervishoiusüsteem paistab Euroopas silma kõrge efektiivsuse ja madala rahastamisega. Paari viimase aastaga on eelkõige statsionaarse eriarstiabi rahastamist tunduvalt kärbitud. Haigekassa 2016.aasta eelarves planeeritud haiglapatsientide arv on ligi 8% väiksem kui 2014. aastal raviti. Rahaliste piirangute tõttu jäeti tänavuses eelarves patsientide tegelikust ravivajadusest katmata 74 miljonit eurot,

Eesti rahva ja riigi tulevik on kõigi piirkondade ja eluvaldkondade tasakaalustatud arengus.

Möödunud nädalal kogunes teist korda kodanikuühiskonna erinevaid organisatsioone koondav ümarlaud, mille eesmärgiks on teha valdkondade ülest koostööd, et elu Eesti erinevates piirkondades säiliks ja areneks.

„Senised kaks kohtumist on näidanud, et nii maapiirkondade ettevõtluses, hariduses kui tervishoius on probleemid põhimõtteliselt sarnased. Piltlikult väljendudes arendatakse kõiki valdkondi Exceli tabeli järgi,

Arstide Liit ja tervishoiutöötajate kutseliit jagavad põllumeeste muret kodumaise toidutootmise säilimise pärast ning toetavad nende tegevust maaelu probleemidele tähelepanu juhtimisel.

„Värske ja tervislik Eesti toit on üks rahva hea tervise aluseid,“ ütles tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik. Ta selgitas, et põllumajandust, tervishoidu ja haridust seovad sarnased probleemid – liigne tsentraliseerimine ja Exceli tabeli eelistamine inimestele. „Meie koostööl on ühine eemärk,

20.septembril toimub tervishoiutöötajate hoiatusstreik, millega nõutakse tervishoiu rahastamise suurendamist, et patsiendid saaksid vajalikku ravi.

Arstiabi ei ole juba praegu alati õigeaegselt kättesaadav. Sellele vaatamata planeerib valitsus riigieelarve strateegias neljaks järgmiseks aastaks tegelikust vajadusest selgelt väiksemaid tervishoiukulusid, mis tähendab ravijärjekordade hüppelist pikenemist. Kuigi rahastamissüsteemi jätkusuutmatus on olnud teada üle kümne aasta, ei ole tehtud ühtki poliitilist otsust selle muutmiseks.

Rahastamise suurendamise vajadus on tõendatud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), Praxise, Riigikontrolli ekspertide analüüsidega. Praeguse rahastamissüsteemiga jätkates jääb aina rohkem patsiente arstiabita.

• patsiendid ei saa juba praegu õigeaegselt vajalikku ravi
  1. ravijärjekordades ootas 1.juuli seisuga haigekassa rahapuuduse tõttu üle 180 000 patsiendi,
  2. haigekassa tänavune eelarve on 74 miljonit euro võrra väiksem kui tegelik ravivajadus,