Pöördumine seoses tervishoiuala üleriigilise kollektiivlepingu läbirääkimistega

Haigekassa nõukogu

13.08.2014

Pöördumine seoses tervishoiuala üleriigilise kollektiivlepingu läbirääkimistega.

Kollektiivleping on väga oluline tervishoiutöötajatele kindlustunde andmiseks ja nende Eestis töötamise motiveerimiseks, et tagada patsientidele kvaliteetne ja kättesaadav arstiabi. Töötasu, koormust ja koolitustingimusi reguleeriva kokkuleppe sõlmimise eelduseks on vajalikud muudatused riigi ja haigekassa eelarves.

Läbirääkimised algasid 28. mail tervishoiutöötajate liitude ettepanekuid sisaldava lepinguprojekti alusel. Läbirääkimistel on osalenud ka haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross, kellelt osapooled on saanud operatiivset infot kollektiivlepingu rahalise mõju kohta. Kahjuks ei ole tööandjad seni omapoolset pakkumist teinud, kuna soovivad suuremat selgust eelkõige haigekassa eelarve kohta.

Arstide ja õdede täienduskoolitus mõjutab oluliselt arstiabi kvaliteeti. Eelmistel läbirääkimistel 2012.a selgus, et haigekassa ei ole juba aastaid järginud tööjõu kasutamise optimaalse mahu arvestamisel täiskasvanute koolituse seadust. Seaduse §8 kohaselt on igal töötajal õigus saada tööalaseks koolituseks aastas 30 päeva õppepuhkust, millest 20 päeva makstakse keskmist töötasu, haigekassa arvestab aga ainult 5 koolituspäevaga aastas. 2014.aastast muudeti koolituskulu arvestust, mistõttu perearstiabis on arstide ja õdede täienduskoolituseks ette nähtud tunduvalt suuremad summad kui
eriarstiabis.

Läbirääkimistel otsustati, et haigekassa juhatus esitab nõukogule tervishoiuteenuste loetelu ja metoodika 2014. a. ülevaatuse käigus ettepanekud koolituskulu hinnasisendi arvestuse metoodika ja koolituse rahastamise ülevaatamiseks ja täiendamiseks, et tagada metoodika vastavus täiskasvanute koolituse seaduse sätetega ning võrdne kohtlemine perearstiabi ja muu eriarstiabi koolituskulu arvestuses. Leiame, et haigekassa tegevust reguleerivad õigusaktid tuleb võimalikult kiiresti viia vastavusse kehtivate seadustega.

Läbirääkimiste venimine kasvatab tervishoiutöötajate rahulolematust ja suurendab konflikti tõenäosust tervishoiusüsteemis. Seetõttu ootame haigekassa nõukogult konstruktiivset ja vastutustundlikku tegutsemist ning kollektiivlepingu sõlmimiseks vajalike tingimuste loomist.

Lugupidamisega

Andres Kork
Eesti Arstide Liidu president

Iivi Luik
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president

Ester Öpik
Eesti Õdede Liidu president