Riigikogu võttis vastu kollektiivlepingu seaduse muutmise eelnõu

Riigikogu võttis vastu kollektiivlepingu seaduse muutmise eelnõu, millega viiakse kollektiivlepingu tingimuse laiendamise regulatsioon vastavusse põhiseaduse kaitse all oleva ettevõtlusvabadusega, tagades samas sotsiaalpartnerluse ja kollektiivse kaasamise võimekus. Riigikogu ametiühingute toetusrühma esimees Oudekki Loone ütleb, et laiendamise regulatsioon puudutab kollektiivlepinguid, mis on sõlmitud tööandjate ja ametiühingute liitude või keskliitude vahel.

“Muudatus võimaldab taas hakata sõlmima laiendatud kollektiivlepinguid, mis kehtivad kogu antud tegevusalal sõltumata sellest, kas konkreetne ettevõtja või töötaja on lepingu sõlminud organisatsioonides osaline,” lausub Oudekki Loone. “Uue seaduse alusel võivad laiendatud kollektiivlepinguid sõlmida ametiühingud või nende liidud, kus on vähemalt 500 liiget või mis koondavad vähemalt 15% tegevusala töötajatest ning ettevõtjatele või nende liitudele, kus töötab vähemalt 40% tegevusala töötajatest. Laiendatud kollektiivlepingud annavad kindluse, et selles valdkonnas võistlevad kõik osalised parema toote või teenusega, mitte kokkuhoiuga töötajate heaolu arvelt.”

Lisaks muudetakse ametiühingute seadust ja töötajate usaldusisiku seadust, täpsustades tööandja kohustust anda tööajast vaba aega usaldusisiku tegevusega seotud ülesannete täitmiseks ka usaldusisikute paljususe korral. Samuti suurendatakse hüvitisi alusetu vallandamise korral rasedatele, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega või töötajate esindajast töötajale. Suurendatakse töötutoetusi, arvestades COVID-19 pandeemia mõju majanduskeskkonnale olukorras, kui registreeritud töötuse määr on suurem kui 8,5%.

“Kõik need seadusmuudatused on sammuks tsiviliseeritud töösuhete suunas, kus otsuseid tehakse ettevõtjate ja töötajate ning kapitali ja töö vaheliste läbirääkimiste alusel. Riigi ülesanne on tagada siin läbirääkivate poolte reaalne võrdsus ning tagada töötajatele päriselt nende põhiseaduslik ühinemisõigus. Samas ei tohi unustada, et töö on uue väärtuse loomisel vähemalt sama oluline kui kapital,” rõhutab Oudekki Loone. “Muudatusega toodi laiendatavate kollektiivlepingute regulatsiooni sisse esindatuse printsiip. Kogu sektori töö- ja palgatingimuste määramise puhul on oluline, et läbirääkimised toimuksid võimalikult laiapõhjaliselt. See suurendab ka motivatsiooni kuuluda ametiühingutesse ja ettevõtjate liitudesse, andes neile selged reaalsed hoovad oma valdkonda puudutava reguleerimiseks.”

“Töötajatele on väga heaks uudiseks ka see, et tagatakse mitme usaldusisiku olemasolul neile kõigile vaba aeg oma ülesannete täitmiseks,” lisab Oudekki Loone. “See kinnitab, et töötaja usaldusisik on normaalne ettevõtluskeskkonna osa ning võimaldab töötajal paremini oma huvide eest seista. Samast mõtteviisist lähtub ka hüvitise kahekordistamine alusetu vallandamise puhul. Töö on igasuguse ettevõtte puhul sama oluline kui kapital. Töötajate vallandamine peab olema majanduslikult põhjendatud, ebaõiglane töötajast vabanemine peab kaasa tooma olulise kompensatsiooni.”