Ajad on keerulised ja paljudele meie seast väga töörohked. Seepärast tuletame sulle meelde mõned igapäevased töösuhteid reguleerivad printsiibid, seadused. Igasugune töökorralduse muutus on kahepoolne, võta endale aega tutvuda kogu infoga, vajadusel konsulteeri usaldusisikuga või kirjuta kutseliit(ät)kutseliit.eu
Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.
Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel.
Tööandja korraldus peab olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega.
Korralduse andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi.
Töötaja ei pea täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda või mis on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine.
Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt.
Tööandja on eelkõige kohustatud:
Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud.
Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda.
Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest.
Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul.
Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu.