Lugupeetud kutseliidu liige
Peamine meede nakkushaiguse leviku pidurdamiseks on vähendada nakatunute ja tervete kokkupuutumise võimalusi. Selle meetme rakendumine saab toimuda ja edukakaks osutuda kui ka väikeste haiguse sümptomite ilmnedes mitte tööle minna.
Töötajad, kellel on võimalik teha kaugtööd, võivad kerge külmetuse korral kodus oma tööülesannete täitmist jätkata, kuid paljudel pole kaugtöö võimalik. Tervishoiusektor on kahjuks üks nendest, kus kaugtöö on võimalik vaid üksikutel ametkohtadel.
See tähendab, et haigustunnuste esinemisel peame jääma koju ning võtma haiguslehe, millel on otsene mõju meie sissetulekutele.
Kutseliit tegi juba kevadel läbi EAKL-i ja otsepöördumise peaministrile ettepaneku tasustada kõiki haiguspäevi, et vähendada majanduslikku survet haiguslehte mitte võtta. Turvavõrgustiku olemasolu annab töötajale kindlustunde, see meede vähendab ka emotsionaalset pinget, juhul kui haigestun, saan siiski hakkama.
Kehtima hakkava korra järgi hakkab haigushüvitist saama alates teisest haiguspäevast, kutseliit jätkab haigustoetusfondi väljamakseid endiselt kaks korda aastas.
Hetkel kehtiva süsteemi järgi maksab tööandja viie haiguspäeva eest hüvitist, uue süsteemi järgi nelja päeva eest. Pikema haigestumise puhul jätkab hüvitise maksmist riik.
Ajutise süsteemi, mille ulatus on esialgse kokkuleppe põhjal kaks aastat, kehtestamisega suureneb tõenäoliselt haiguslehele jäävate inimeste hulk, mis tegelikult ongi kogu kokkuleppe mõte. Planeeritud seadusmuudatuse rakendumise ajaks peetakse esialgu 2021 aasta jaanuari.
Samas võib see tuua kaasa ka tööl olevate inimeste töömahu kasvu ja omakorda nende haigestumisi. Tähtis on olukorda tööperedes adekvaatselt hinnata, palju me suudame, mis on kõige olulisemad tegevused. Eesmärk on ju majanduse ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine viiruskriisi tingimustes.
Kui suur majanduslik koorem saab olema ettevõtetel/ organisatsioonidel ja haigekassal, seda me ette ennustada ei oska. Samas kui tööpered haigestuvad ulatuslikult ja seiskub kogu ettevõtlus on majanduslikud kahjud eriti suured.
Tervishoiusüsteem ei saa endale lubada mitte hoolimist oma töötajate tervise eest. Tagada tuleb isikukaitsevahendite olemasolu, olulise ja selge informatsiooni edastamine kõigile töötajate gruppidele, piisav puhkeaeg. Emotsionaalse ülepinge korral peab olema kättesaadav psühholoogiline tugi.
Kutseliidu usaldusisikute ülesanne võiks ja peaks hetkel olema tihe suhtlus oma liikmetega. Eesmärgiks, et saaksime võimalikult kiiresti jälile tekkinud probleemidele ning vajadusel sekkuda. Emotsionaalne ülepinge, mis valitseb meid kõiki ei tohiks saada ületamatuks takistuseks tööpere harmoonilise toimimisele.
Tervishoiusektor on meeskonnatöö, kus iga liige on väärtuslik ja üleliigseid ei ole, tuleb meil tagada turvaline töökeskkond, üks väike meede selleks on haigushüvitise tagamine varasemast soodsamatel tingimustel.
Olge hoolivad oma kolleegide suhtes ja püsigem terved!
Iivi Luik