Iivi Luik: Tervishoiutöötajate käes ei ole võluvõtit kriisi peatamiseks; lahendustelaeka avab vaid koostöö

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu presidendi Iivi Luige pöördumine

Iivi Luik: Tervishoiutöötajate käes ei ole võluvõtit kriisi peatamiseks; lahendustelaeka avab vaid koostöö

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Iivi Luik kutsub oma pöördumises kõiki inimesi järgima kehtestatud reegleid, et ohjeldada viiruse levikut. Ta toonitab, et erinevate ennetusmeetmetega katsetamine pole hetkel võimalik, inimeste elude hind on selleks liiga kõrge.

Lisaks rõhub Luik ühiskonna kõigi liikmete panuse olulisust viiruse leviku piiramiseks, sest tervishoiusektori käes ei ole imelist lahendust, mis pandeemia peataks, vaid lahendus tuleb leida läbi ühiste pingutuste ning koostöö.

Loe täies mahus pöördumist siin:

 

Head Eestimaa inimesed

Koroonakriis on meid paisanud justkui sügavasse sohu ja teadagi sealt välja rabeleda ei saa, vaid vajutakse hoopis sügavamale. Vajame head koostööd ja kõigi panust, et ühiste jõupingutuse najal sellisest olukorrast välja tulla.

Me näeme loodud vaktsiine kui lootsukiiri, kuid tuleb meeles pidada, et ükski vaktsiin ei ole imevahend, mis üleöö viiruse kahjutuks teeb. Vaktsiini hankimiseks kulub aega, vaktsineerimiseks tuleb teha ettevalmistusi ning meetod ei pruugi sobida kõigile, aga abiks kriisi lahendamisel on see kindlasti.

Pandeemiaga võideldes on tervishoiutöötajad paratamatult sattunud suurema tähelepanu alla. Kuid kui esimeses laines käsitleti meid kui kangelasi, sest ühiskonnas oli hirm ja teadmatus, siis nüüd on see hirm asendumas frustratsiooniga. Esimese viiruselainega võideldes oli ühiskonnal ühine eesmärk: tulla toime keerulise olukorraga ja taastada võimalikult kiiresti tavapärane elu. Paraku on teise laine ajal eesmärk muutunud; frustratsioonist tingituna on uus eesmärk leida vastutaja või süüdlane, olgu selleks riik, hoolimatud kaaskodanikud või tervishoiutöötajad. Kahjuks kuuleme sageli, et: “tervishoid peabki seda kriisi lahendama, see on nende töö, neile makstakse selle eest ja maksumaksjatena on kõigil õigus teenusele”.

See on kindel, et abi peab saama igaüks, kes seda vajab. Tervishoiusektor pingutab hetkel kõvasti, et iga inimene saaks abi ning viirus saaks võimalikult kiiresti ja efektiivselt peatatud. Kuid ei saa unustada, et tervishoiutöötajad on ka samas tavainimesed – oleme pereliikmed, abikaasad, emad, isad, pojad ja tütred. Me oleme ka kogukonna liikmed, omades seeläbi kontakte väljaspool töökohti, mis võib tuua kaasa nakatumise või eneseisolatsiooni jäämise.

On kurvastav lugeda, kui öeldakse, et tervishoiutöötajatest inimesed on nakatunud ja arutletakse, kas nad siis oskavad end kaitsta või mitte. Muidugi me oskame; töökohtades on loodud ka selleks kõik võimalused. Meie kõigi, kogu ühiskonna ühine mure ja vastutus algab siis, kui satume ühistesse ruumidesse: poodi, kooli, teatrisse, apteeki jne.

Nii nagu tervishoiusüsteemi toimimiseks on vajalik iga meeskonnaliikme panus ja olemasolu, on vajalik ka iga inimese tugi ja valmisolek ühise eesmärgi nimel edasi liikuda. Ei olegi kokkuvõttes ju tähtis, kas uskuda maski efektiivsusesse ja kehtestatud meetmete tõhususse – selle kõige üle annab debateerida, kui eluohtlik globaalne kriis on lahendatud. Praegu on oluline järgida kehtestatud reegleid distantsi hoidmise näol, vähendada kontakte ja kanda maski, sest meil ei ole hetkel tõhusamaid vahendeid viiruse leviku ohjamiseks. Meile ei anta võimalust katsetada erinevate ennetusmeetmetega, inimeste elude hind on selleks liiga kõrge.

Tervishoiutöötajad püüavad olla eeskujuks ka väljaspool oma töökeskkonda, teavitades turvameetmetest oma kogukondi, lähedasi ning sõpru, tehes vajadusel seda korduvalt ja mitmes keeles. Kutsume taas ühiskonna endale appi viirusega võitlemisel. Tervishoiusektor annab endast parima ja loodame, et ka kõik teised oma võimaluste piires panustavad. Järgides hügieenireegleid, soovitusi ja ajutisi piiranguid, hoolides endast ja teistest enda ümber annadki juba oma panuse.

Selle viiruse ohjamise võluvõti ei ole kahjuks tervishoiusüsteemi käes, see on kõigi meie inimeste ühine pingutus, mis kindlasti kannab ka vilja. Küsimus on vaid selles, kas ja kui kiiresti me suudame end kokku võtta.