Hea Eestimaa inimene
Kui me oleme väsinud, tüdinenud või kurnatud otsime kõik võimalusi pääseda sellest olukorrast, astudes kõrvale tekkinud situatsioonist, eemaldades stressitekitaja. Kui see ei ole võimalik, püüame eemalduda ajutiselt, sõites puhkusele, tegeledes hobidega, külastades lähedasi.
Covid- 19 viirusleviku tingimustes meil kahjuks ei ole palju võimalusi tavapäraselt oma stressitaset maandada. Muidugi on olemas loodusrajad, head raamatud, muhe muusika, kõik see on abiks heaolutunde tekitamisel.
Hetkel on võimalus leida lootuskiir vaktsiini saabumisest, muidugi ei sobi see kõigile aga abiks kriisi lahendamisel on see kindlasti. Tervishoiutöötajad on sattunud teise laine valguses teravdatud tähelepanu alla. Kui esimeses laines käsitleti meid kui kangelasi, ühiskond oli hirmunud ja inimesed distsiplineeritud. Lisaks oli eesmärk meil ühine, tulla toime tekkinud olukorraga ja taastada võimalikult ruttu tavapärane elu. Kahjuks nüüd kuuleme sageli, et tervishoid peabki seda kriisi lahendama, see on nende töö, neile makstakse selle eest ja maksumaksjatena on kõigil õigus teenusele.
Muidugi peavad kõik saama abi, tervishoiusektor pingutab hetkel kõvasti. Kõik me oleme motiveeritud lahendama antud kriisi oma võimete piires. Aga ei saa ju eeldada, et kõik tervishoiutöötajad on vaid töötajad, me oleme ka pereliikmed ja kogukonnaliikmed, omades seeläbi kontakte ka väljaspool töökohti, mis võib tuua kaasa ka nakatumise või eneseisolatsiooni jäämise. On kurvastav lugeda, kui öeldakse, et tervishoiutöötajatest inimesed on nakatunud ja arutletakse, kas nad siis oskavad end kaitsta või mitte. Muidugi me oskame, töökohtades on loodud ka selleks kõik võimalused. Meie kõigi, kogu ühiskonna ühine mure ja vastutus algab siis kui satume ühistesse ruumidesse, poodi, kooli, teatrisse, apteeki jne.
Nii nagu tervishoiusüsteemi toimimiseks on vajalik iga meeskonnaliikme panus ja olemasolu, on vajalik ka iga inimese tugi ja valmisolek ühise eesmärgi nimel edasi liikuda. Ei olegi kokkuvõtteks ju tähtis, kas uskuda maski efektiivsusesse ja kehtestatud meetmete tõhususse. Oluline on järgida kehtestatud reegleid distantsihoidmise näol, vähendada kontakte, kanda maski, sest meil ei ole tõhusamaid vahendeid hetkel viiruseleviku ohjamiseks. Meile ei anta võimalust katsetada erinevate ennetusmeetmetega, inimeste elude hind on selleks liiga kõrge.
Olgem tervishoiutöötajatena eeskujuks ka väljaspool töökeskkonda, teavitagem oma kogukonda, lähedasi, sõpru, vajadusel tehkem seda ka korduvalt, mitmes keeles. Kutsume taas ühiskonna endale appi viirusega võitlemisel. Tervishoiusektor annab endast parima, anna ka tavakodanikuna oma panus, see on vähim mida saab iga kodanik teha, hoolida endast ja teistest.
Selle viiruseohjamise võti ei ole kahjuks tervishoiusüsteemi käes, see on kõigi meie inimeste ühine pingutus, mis kindlasti kannab ka vilja. Küsimus on vaid selles, kas ja kui kiiresti me suudame end kokku võtta.
Iivi Luik
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
president