Tervishoiutöötajad tunnustavad haigekassa nõukogu otsust jätta raviteenuste hinnad langetamata.

„Meil on väga hea meel, et hoiatusstreik andis esimese tulemuse ja masukoefitsienti, mis oleks pannud ohtu ravi kvaliteedi, ei kehtestata,“ ütles tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik.

Haigekassa eelarvemiinuse vähendamiseks otsustati kärpida haiglates tehtava ületöö tasustamist. Kui praegu maksab haigekassa lepingumahtu ületava haiglaravi kuludest kinni ainult 30 protsenti, siis edaspidi langeb see 20 protsendile. Ambulatoorset ületööd hakatakse 70% asemel tasustama 50% ulatuses. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka arvamus, et kui haiglad rahaliselt toime ei tule, siis võib ju ületöö tegemata jätta, on vastutustundetu. Kuna ületöö on haiglatele niigi rahaliselt kahjulik, võetakse ravile ainult neid patsiente, kelle seisund ei luba oodata.

Sisuliselt soovitab riik osa patsiente lihtsalt abita jätta, kuigi raha haigekassa jaotamata kasumis on olemas. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles valitsuse pressikonverentsil, et aastaga on haiglaravi vähendatud 4,5% ja järjekorras ootavate inimeste arv on kasvanud  10%. Rahandusminister Sven Sesteri sõnul peab haigekassa hoidma raha halbadeks aegadeks. Patsientidel, arstidel ja õdedel on raske praegust aega heaks pidada.

Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Eesti Õdede Liit

 

lisainfo: Katrin Rehemaa, EAL 5135121

Iivi Luik, ETK 5119067

Gerli Liivet, EÕL 5144312


Kas oled juba registreerunud?

Olen juba liige - 80%
Mõtlen veel - 0%
Ei soovi liituda - 20%

Hääli: 10


Tervis on kallis PDF Prindi Saada link

Tervishoiutöötajate avaldus 20. septembril 2016

Peatasime täna töö haiglates ja perearstikeskustes, et öelda kõigile Eesti inimestele, eelkõige aga valitsusele ja riigikogule: tervishoid vajab lisaraha, et patsiendid saaksid vajalikku ravi.

Arstid ja õed ei jäta haigete ravimist pooleli kergekäeliselt ega kerge südamega, aga nii meditsiinis kui elus peab mõnikord tegema väiksemat kahju, et ära hoida suuremat.

Aina sagedamini näeme patsiente, kes pika järjekorra pärast on meie juurde jõudnud liiga hilja. Tihti peame nuruma kolleegidelt erandkorras vastuvõtuaega või voodikohta haigele, kelle seisund ei kannata oodata, kuulates seejuures juhtkonna manitsusi, et haigekassa lepingut ei tohi ületada.

Ravijärjekordades ootab üle 180 000 inimese, sest haigekassa eelarve on teadlikult tehtud tegelikust ravivajadusest väiksem. Seetõttu on haiglates ravitud rohkem patsiente, kui plaan ette nägi. Ükski heategu ei jää aga karistuseta – haiglatelt tahetakse nõuda viimase kvartaliga kogu haigekassa ülekulu tasa tegemist nii, et töö maht ei vähene, aga selle eest makstakse vähem. Mingit vajadust nii toimida ei ole, haigekassas on vajalik raha olemas. Jaotamata kasumis on üle 100 miljoni varasematel aastatel inimestelt kogutud raviraha, kuid selle kasutamise asemel plaanitakse raviteenuste hindu alandada. Hinnakärbe viib paratamatult järeleandmisele kvaliteedis. Masu-aegne hinnakoefitsient tähendas ka koondamisi ja palkade vähendamist. Kas meie riik on tõesti taas nii suures kriisis, et pinnal püsimiseks on vaja arstiabi kärpida ?

Riigieelarve tasakaal ei tohi olla tähtsam inimeste tervisest. Arstid ja õed tahavad teha oma tööd ja ravida patsiente vastavalt tänapäevase meditsiini võimalustele. Poliitikute ülesanne on luua selleks tingimused, mitte jaanalinnu kombel pead liiva all hoida ja otsustamist aina edasi lükata.

Eesti tervishoiusüsteem on Euroopas efektiivsuselt kahe esimese ja rahastamise tasemelt kahe viimase riigi hulgas. Vananev rahvastik vajab rohkem arstiabi ja uued tõhusamad ravimid ning ravimeetodid on kallid, seetõttu ainult ravikindlustusmaksust kõigeks ei jätku. Efektiivses süsteemis võib leida üksikuid kohti kulude kokkuhoiuks, kuid selle mõju on umbes sama suur, kui palju saab tühjakspigistatud sidrunist teerulliga üle sõites veel mahla kätte.

Valida on kulude vähendamise või tulude suurendamise vahel. Kulude vähendamine tähendab ravijärjekordade hüppelist pikendamist. Patsientidelt, kes maksavad oma taskust niigi ligi veerandi tervishoiukuludest, kõrgemat visiiditasu võtta või tasulise ravi osa suurendada ei saa. Siis muutub arstiabi väiksema sissetulekuga inimestele kättesaamatuks, nagu on juba juhtunud hambaraviga. Soovitame kõigepealt loobuda sotsiaalmaksu langetamisest, mis jätaks alles 90–100 miljonit eurot aastas.

Eksperdid on vastuvaidlematult tõendanud, et Eesti tervishoid vajab lisaraha. Arstid ja õed on „hääletanud“ küll jalgadega, küll patjadega, kuid teame, et inimeste, ka poliitikute naha paksus ja reaktsioonid on erinevad. Täna on hoiatus, esimene süst, kui see ei mõju, tuleb jätkata pikema ja tõhusama ravikuuriga.

Paremini rahastatud tervishoiust võidavad kõik. Kui saab ravida rohkem patsiente, siis lühenevad rahapuudusest tingitud järjekorrad. Õigeaegne ravi hoiab ära haiguste ägenemist ja krooniliseks muutumist ning kulud vähenevad, sest kallist erakorralist ja pikaajalist ravi on vaja vähem. Kui tervishoiutöötajad näevad tunneli lõpus valgust, jäävad nad Eestisse. Kui saab kulutada rohkem haiguste ennetamisele, väheneb haigestumine. Tervemad inimesed toovad majanduskasvu – nende tööpanus suureneb, sotsiaalkulud aga vähenevad. See kõik ei tule korraga ja kohe homme, kuid saame hakata liikuma õiges suunas.

Austatud poliitikud, kogu tervishoiuvaldkond alates teadlastest, ekspertidest, ministrist kuni arstide, õdede ja hooldajateni on ühisel arvamusel, et rahastamist on vaja suurendada. Võtke meid kuulda!

 
EESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIT ja EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA PDF Prindi Saada link


PRESSITEADE

20. september 2016

Arstiabi hea kättesaadavus on oluline ka maapiirkondade inimestele

Põllumehed rõhutavad täna toimuva tervishoiutöötajate hoiatusstreigi puhul,
et riik peab suutma tagada arstiabi heal tasemel kättesaadavuse ka
maapiirkondade inimestele.

Nii nagu põllumehed viitasid möödunud esmaspäevasel aktsioonil
„(M)ärkamine!“ tõsistele probleemidele Eesti põllumajanduses ja maaelus, nii
mõistavad põllumehed ka arstiabi kättesaadavust puudutavaid kitsaskohti ning
kutsuvad üles tegema jõupingutusi, et inimeste juurdepääs raviteenustele
paraneks.

Põllumeeste esindusorganisatsioonide hinnangul on Eesti maksupoliitikas
tehtud viimastel aastatel arusaamatuid muudatusi, mis on viinud suurte
probleemideni erinevate eluvaldkondade rahastamisel. Vajame põhimõttelist
arutelu, milline maksusüsteem tagaks erinevate eluvaldkondade arengu ja
vajalike teenuste kättesaadavuse kõikides Eesti piirkondades. Tööandjatena
mõistavad põllumehed, et töötajate hea tervis on ettevõtete edukaks
toimimiseks oluline kapital. Täna on maapiirkondade inimestele pikad
ravijärjekorrad ja arstiabi kättesaadavus tõsiseks murekohaks.

Eile kogunes kolmandat korda kodanikuühiskonna erinevaid organisatsioone
koondav ümarlaud, mille eesmärgiks on teha valdkondade ülest koostööd, et
elu Eesti erinevates piirkondades säiliks ja areneks. Eesti Põllumeeste
Keskliidu initsiatiivil loodud koostöövõrgustikuga on liitunud Eesti
Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Arstide Liidu, Teenistujate
Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO, Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti
Õpetajate Liidu, kodanikualgatuse Avalikult Haridusest, Eesti
Põllumajandus-Kaubanduskoja, MTÜ Eesti Maaturism, liikumise Kodukant ja
Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad.


Lisainfo:

Vahur Tõnissoo, Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees, tel 5331 5198

Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja, tel 5205 857

 
Homme toimub hoiatusstreik. Pressiteade. PDF Prindi Saada link

Homme toimub hoiatusstreik.
Pressiteade.

19.09.2016

Homme, 20.septembril kell 9.00–10.00 toimub üleriigiline tervishoiutöötajate hoiatusstreik, millega nõutakse tervishoiu rahastamise suurendamist, et patsiendid saaksid vajalikku arstiabi.

Hoiatusstreigi ajaks peatatakse haiglates plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud, uuringud ja protseduurid ning plaaniline töö statsionaaris. Samuti katkestatakse töö perearstikeskustes. Töötavad kiirabi, erakorralise meditsiini osakonnad ja patsientidele osutatakse vältimatut arstiabi.

Ärajäänud vastuvõttude asemele püütakse patsientidele leida uus aeg võimalikult lühikese aja jooksul. Töö korraldavad ümber ja patsiente teavitavad raviasutused.

„Streik ei ole patsientide vastu, vaid nende huvides, arstiabi selle tõttu kellelgi saamata ei jää. Palume vabandust suurema ajakulu pärast ja ootame mõistvat suhtumist,“ ütles Tartu arstide liidu esimees Jaan Sütt. Ta lisas, et üks eesmärke on näidata, et betoon üksi ei ravi, kui aga haiglatele ravi eest vähem maksma hakatakse ja arste ning õdesid palkade vähendamine ähvardab, siis võivad uued haiglahooned personalist üsna tühjaks jääda.

Hoiatusstreigi ajal toimuvad haiglates kõnekoosolekud. Tartus kogunetakse kliinikumi uue sissepääsu ees. Streikijad ja arstiteaduse üliõpilased moodustavad „tervisekoridori“, mis sümboliseerib tuleviku haiglat. Tuleviku ravivõimalustega oodatakse tutvuma ka patsiente ja linnakodanikke.

Hoiatusstreigiga on ühinenud kõigi suuremate haiglate ja mitme perearstikeskuse töötajad:

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Tallinna Lastehaigla, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA Pärnu Haigla, SA Ida-Viru Keskhaigla, SA Hiiumaa Haigla, AS Järvamaa Haigla, SA Kuressaare Haigla, AS Lõuna-Eesti Haigla, SA Läänemaa Haigla, SA Narva Haigla, AS Põlva Haigla, AS Rakvere Haigla, SA Raplamaa Haigla, AS Valga Haigla, SA Viljandi Haigla, SA Jõgeva Haigla, Haapsalu NRK, SA Elva Haigla TM, AS Räpina Haigla, AS Medicum, PJV Hooldusravi Keila, Tartu Linna Polikliinik, Nõmme perearstikeskus OÜ Meditiim, OÜ Mediarte, Saku Tervisekeskus, Kaja Õunapuu OÜ, Kambja PAK, Meie Tervis OÜ, TÜ Haapsalu perearst, Kalamaja Perearstid OÜ, OÜ Aira Perearstikeskus, OÜ Linnamõisa Perearstikeskus.

Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Eesti Õdede Liit